BIBIE IN LINIE

Cjapitul 3

I conseis di Noemi

3 1 Noemi, sô madone, i disè: “Fie mê, no àio di cirî di sistemâti par che tu ti cjatis contente? 2 Poben, no esal nestri parint, che tu sês lade daûr des sôs siervis? Usgnot al à di bati il vuardi su l’arie. 3 Laviti e sprofumiti, taponiti cul to vêl e va jù ta l’arie, ma no sta fâti ricognossi di lui fintremai che nol varà finît di mangjâ e di bevi. 4 Cuant che si sarà pognet, viôt il lûc là che al duâr. Alore tu i larâs dongje, tu ti rigjavarâs fûr un splaç dapît di lui e tu ti pognarâs alì. Ti disarà lui ce che tu âs di fâ”. 5 E Rut i rispuindè: “O fasarai dut ce che tu mi âs dit”.

Rut e Booz

6 E cussì e lè jù su l’arie e e fasè dut ce che sô madone i veve ordenât. 7 Booz al mangjà e al bevè e po, cul cûr legri, al lè a distirâsi dongje de tasse dal vuardi. Alore Rut i lè dongje plan planchin, si cjatà fûr un puestut dapît di lui e si distirà par durmî. 8 Tor miegegnot, l’om i vignì un sgrîsul: al cjalà ator e al viodè une femine scrufuiade dapît di lui. 9 Dissal: “Cui sêstu?”. Jê i rispuindè: “O soi Rut, la tô sierve. Slargje parsore de tô sierve l’ôr de tô manteline, stant che tu âs dirit di sfrancjâmi”. 10 Lui i disè: “Fie mê, che tu sedis benedete dal Signôr! Chest altri at di boncûr che tu âs fat al è ancjemò plui biel dal prin, parcè che no tu sês lade a cirî int zovine, puars o siôrs. 11 E cumò, fie mê, no sta vê nissune pôre, che dut ce che tu mi disarâs tal fasarai, parcè che dute la int a la puarte de mê citât e sa che tu sês une femine che no si pò dî nuie di te. 12 Par altri, se e je vere che o ài dirit di sfrancjâti, and è un che al à plui parintât di me. 13 Sta chi dute la gnot e a buinore, se al à voe di fâ valê il so dirit tai tiei confronts, va ben, che ti sfrancji. Se però nol à chê di sfrancjâti, alore, pal Signôr che al vîf, ti sfrancjarai jo. Reste a durmî culì fintremai a buinore”. 14 Alore jê e restà pognete dapîs di lui fint a buinore. Booz al jevà prime da l’ore che un om al rive a disserni un altri, parcè che al pensave: “No àn di vignî a savê che cheste femine e je vignude su l’arie”. 15 I disè: “Slargje la manteline che tu âs intorti e tenle dure”. Jê le tindè e lui al misurà sîs miezuts di vuardi, che jai metè su pes spalis; po jê e tornà in citât.

16 Cuant che Rut e rivà di sô madone, chê i domandà: “Cemût ese lade po, fie mê?”. Rut i contà dut ce che chel om al veve fat par jê. 17 E disè: “Chescj sîs miezuts di vuardi mai à dâts cun chestis peraulis: No tu âs di tornâ di tô madone cu lis mans scjassant”. 18 Disè Noemi: “No sta bacilâ, fie mê, fin che no tu sâs cemût ch’e larà a rive cheste cuistion; sigûr che chel om nol varà padin se no le varà distrigade in zornade”.

Notis:

  • 3,9 - Cun chest gjest, Rut i domande a Booz di sposâle (Dt 27,20; Ez 16,8).
Cjapitui: